ArticlePDF Available

Imomachtilis iwan itlachihchiwalis in masewalyewehkahtlahtoh ipan Yankuik Kaxtillan

Authors:

Abstract

Inin amatlahkuilolli kistlakowa kenin yewehkahtlahtolistli okatka, omoweweyilih ipan Yankuik Kaxtillan Birreiyotl, iwan tlen tetlamachtilistli weli kipatlak in tlayehyekolistli, in tlanehnewilistli itechpa altepetlalnamikilischiwalistli tlen okichiwkeh in yewehkahtlahtohkeh tlen powiyah itech masewalaltepeyotl. Ihkin tikittah inin momachtilistli ahmo san kinkuepa tlalnamikilispixkeh inik okitekiwihkeh yankuik tlahkuilolyotl iwan tlahtolyotl. Noihkin ihkuak okichiwkeh inixkoyan momachtilistli iwan tlatemolistli itechpa in okse tlakatl. Nochi inon kinpalewih ipanpa mosepanoskeh in nawayewehkahtlahkuilolistli iwan in semanawakteoyewehkahtlahtolli inik okimoaxkatihkeh Kaxtiltekayotl, Kristianoyotl iwan kitekiwia yewehkahtlahtolli ipanpa kilejitimaroskeh, kichikawaltiskeh masewalyotl kenin se ayini, se tlachiwani itech nemih.
ÑEMITRÃ, Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022 ISSN (en línea): 2707-1642
Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación ISSN (impreso): 2707-1634
DOI : https://doi.org/10.47133/NEMITYRA2022d30A6 BIBLID : 2707-1642, 4, 3, pp. 68-82
Imomachtilis iwan itlachihchiwalis in
masewalyewehkahtlahtoh ipan Yankuik
Kaxtillan
Learning and technique of the indigenous
historian in New Spain
Miguel Figueroa Saavedra
Universidad Veracruzana,
Instituto de Investigaciones en Educación,
México
https://orcid.org/0000-0001-5990-1258
e-mail:
migfigueroa@uv.mx
Recibido: 16/4/2022
Aprobado: 26/11/2022
SE OME TLAHTOLLI
Inin amatlahkuilolli kistlakowa kenin yewehkahtlahtolistli okatka, omoweweyilih ipan Yankuik Kaxtillan
Birreiyotl, iwan tlen tetlamachtilistli weli kipatlak in tlayehyekolistli, in tlanehnewilistli itechpa
altepetlalnamikilischiwalistli tlen okichiwkeh in yewehkahtlahtohkeh tlen powiyah itech masewalaltepeyotl.
Ihkin tikittah inin momachtilistli ahmo san kinkuepa tlalnamikilispixkeh inik okitekiwihkeh yankuik
tlahkuilolyotl iwan tlahtolyotl. Noihkin ihkuak okichiwkeh inixkoyan momachtilistli iwan tlatemolistli itechpa in
okse tlakatl. Nochi inon kinpalewih ipanpa mosepanoskeh in nawayewehkahtlahkuilolistli iwan in
semanawakteoyewehkahtlahtolli inik okimoaxkatihkeh Kaxtiltekayotl, Kristianoyotl iwan kitekiwia
yewehkahtlahtolli ipanpa kilejitimaroskeh, kichikawaltiskeh masewalyotl kenin se ayini, se tlachiwani itech
nemih.
Tlayekankatlahtolli: yewehkahtlahtolistli; momachtilistli; masewalyotl; tlalnamikilistli.
ABSTRACT
This article analyses characteristics of the development of a Nahua historiography during the Viceroyalty of New
Spain and the educational process that change the conception of social memory construction by historians linked
to Indian republics. Thus, we see that their education not only turned them into a guardian of memory, taking
advantage of innovations in literacy and discursive genres. Also, this generated their own processes of self-training
and researching the other. This allowed them to integrate Nahua historiography as part of a universal and holy
history through the appropriation of the Hispanic-Christian tradition and the legitimizing and resilient use of
history to make indigenous people present as an actor in it.
Keywords: historiography; learning; indigenity; memory.
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
69
YEHIKA MONEKI
Nikan namechilwia annawatlahtowanimeh kenin masewaltlakatzitzintin momachtiayah
tetlapowiah itechpa tlen otlamochih, tlen opanok ipan wehkawitl, ihkuak nikan Anawak
momantoya Kaxtiltekayotl, ihkuak itokayokan Yankuik Kaxtillan. Yehika moneki ma
tikelnamikikan tlalnamikilistli nesi se tlamantli tlachihchiwalistli tlen moneki se tlachiwaloni.
Inin tlachiwaloni kimachiyotia ika tlahtolli, ika tlahkuilolli tlen moneki ma tikelnamikikan, yeh
mawissoh, tenyoh ipanpa technextilis, techmachtis. Ihkin moneki inon monexti ken se tlamantli
tlahtolli, se tlamantli tlahkuilolli tlen nikan itoka yewehkahtlahkuilolli (yehuecauh tlahtolli)
iwan yetoskia se género tlen powi itech motokayotia ihtolokah (ihtolocauh), tlahtolyotl
(tlahtollotl) (León-Portilla, 2008, a. 188-189). Tlah inon yetoskia se tlamantli tlahtolistli, inon
kihtosneki no yetoskia se tlamantli tlapowani, se tlamantli tlahkuilowanih tlen weli kipowa,
weli kimachiyotia tlen ye wehkikah omopanoh.
Ihkin ipan xiwitl 1520 kanpa 1650 omoihkuiloh miyak amoxtli itechpa
yewehkahtlahtolli. Sekih tlamatinimeh kintokayotiah “crónicas indígenas” no iwan “crónicas
mestizas” tlen san technextiliah se yankuik tlachiyalistli, se yankuik tlalnamikilistli.
Tikittasnekih inin yankuik yewehkahtlahtolli ken masewalyewehkahtlahtolli, se tlamantli
yewehkahtlahtolli tlen nesi ipan, itechpa in masewalaltepeyotl, in república de indios, iwan
powi itech masewalyotl tlen kinextia se tlachiyalistli tlen powi itech yankuik categoría
jurídica, in indio, tlen ahmo san technextilia iselti tlakanechikolli, se iselti nasion, wan
mosalowa miyak tlatlamantli yewehkahtlahtolli tlen monelwayotia ipan se altepetl iwan se
senyelistli (Inoue, 2007; Pastrana, 2009). Noihkin inin tlamantli amatlahkuilolli kinekiyah
kimanawis, kipalewis, kipatiittas, kitepaniittas se senyelistli, se tekiwahkapan tlen powi itech
masewalyotl, masewalaltepeyotl, maske yewehkahtlahtoh yeskia mestisoh.
Ihkon tikittakeh ken inin yankuik masewalyewehkahtlahtolli monelwayotiaya iihtik se
yewehkahtlahtolistli tlen ye omochih ipan sehsekan weialtepetl, weitlahtohkayotl ihkuak
ayamo Kaxtiltekayotl owalehkok. Yehika in Tlaxkaltekayotl, in Chalkayotl, in Mexihkayotl,
in Akolwahkayotl, in Tepanekayotl, in Tlaxkaltekayotl iwan okse kipiyayah nepapan
tlachiyalistli, tlamanitilistli, tlalnamikilistli, tlachiwalistli, teoneltokilistli, kawtamachiwalistli
tlen kichichiwayah altepeyewehkahtlahtolli.
Nochi inon novohispano nemilistli, tlalnamikilistli, ahmo san powi itech Kaxtiltekayotl.
Mochihchiwa ika se interkoltoral nenonotzalistli tlen techpowia in ipewalis, in inelwayo
altepetl, tlahtohkayotl (Navarrete, 2007; 2017), maske oksekimeh yewehkahtlahtohkeh no
techpowiah innemilis tlen okittakeh. Noihkin inin masewalyewehkahtlahtolli mosalowa iwan
kaxtiltekayewehkahtlahtolli ipanpa nochimeh okipowkeh tlen otlahkuilohkeh, okikakkeh tlen
otlapowihkeh ipanpa kikawaskeh, kitlaliskeh se yewehkahtlahtolli tlen kinsalowa masewalyotl,
Kaxtiltekayotl inik Kristianoyotl momantoya. Niman inin yankuik yewehkahtlahtolistli,
yewehkahtlahtolihkuilolistli moneki ma momachtikan.
Noihkin ma tikyehyekokan yehwehkahtlahtolistli mopatla, itlachihchiwalis mopatla
iwan tlen se kihtowa mopatla. Ihkin wehkikah omochih ipan Anawak ihkuak sehse toltekayotl,
sehse tlahtohkayotl poliwih iwan oksehpa nesih iwan inon ahmo san monextia se
tlapohpololistli, monextia ihkin se yankuik nemilistli tlen mosalowa iwan kenin kawitl, kenin
tlaltikpaktli monemiliah (Navarrete, 2004). Ihkin intzalan nawatlakanechikolmeh ipan
itlahkotiyan Mexihkotlalli inin yewehkahtlahtolli omopatlak ihkuak Olmekayotl, Otomiyotl,
Toltekayotl, Tepanekayotl, Mexihkayotl iwan Tlaxkaltekayotl oneskeh, noihkin omopatlak
ipan Kaxtiltekayotl iwan kinextia yankuik tlalnamikilistli, yankuik yewehkahtlahtolistli tlen
powi itech yankuik masewalyotl. Ihkin ipan inin tepiton tlatemolistli neh niknankilisneki
tlahtlanilistli tlen nesi ihkuak se kinamikitih inin yewehkahtlahtolistli:
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
70
Kenin weweh yewehkahtlahtolistli mosalowa iwan okse yewehkahtlahkuilolistli tlen
walewaya onpa Europa iwan nikan mottaya yankuik?
Kanin nawatlakameh omomachtihkeh inin tlamantli yewehkahtlahkuilolistli?
Tlen tlamantli nawatlakatl kichiwasnekiya nawayewehkahtlahtolli ipan Yankuik
Kaxtillan?
WEWEH IWAN YANKUIK ITLAHKUILOLIS YEWEHKAHTLAHTOLLI
Achtopa, ihkuak ayamo owallahkeh, oehkokeh kaxtiltekameh, españolesmeh, nikan
Anawak masewalmeh okinpowkeh tlapowaltin intoka yewehkahtlahtolmeh ika kamatl,
tlahkuilolli. Yehika, san wel tiknelihtowah mopowaya wehkawitl, tlen opanok, tlen omochih
ika kuikatl (in xochitl, in cuicatl) no iwan ika amoxtli (in tlalli, in tlapalli). Pipiltin, tetekutin
omomachtihkeh nochi inin tlamatilistli, tlachiwalistli ipan kalmekak. Ihkin ipan Codex
Florentinus se weweh nawatlakatl kihtowaya: “Ca ie qualli xicauhtiuh in ixquich in tultecaiotl,
niman ic vncan quicauh, in ixquich in tultecaiotl, in teocuitlapitzcalotl, in tlateccaiotl, in
quauhxincaiotl, in tetzotzocaiotl, tlacuilocaiotl, in amantecaiotl […]”1 (amox. 3, kap. 13, fol.
21v).
Inin tlamachiyoltilyotl, tlahkuilolyotl okinkawilih toltekameh Ketzalkowal Topiltzin
(amox. 3, kap. 13, fol. 20v-21r) ipan 10 xiwilpilli, iwan teipan okitlasaltihkeh, okikuikuilihkeh,
okichtekkeh in tlakatekolomeh ihkuak in altepetl, in toltekayotl otlan. Noihkin mihtowa nochi
inin toltekayotl omokah onpa Tlillan, Tlapallan, ipan sehkan kanpa mokawa in tlilli, in tlapalli
ika se kimachiyotia tlalnamikilistli, tlanawatilli, tlamatilistli, nemilistli. Noihkin ipan Codex
Florentinus mopowa ken nochi inon okipixkeh wewetkeh ika se ome-tlahkuilolli, “intlil,
intlapal in vevetque” (amox. 6, kap. 42, fol. 213v), tlen kinotza intlamanitilis, inkostombre
wewetkeh, tlen okitlalitewakeh nemilistli, san ipan se nemi, noso ikah no ipan nemi. Niman
tlilli, tlapalli ahmo poliwis, ahmo mopolos inixtlamachilis.
Ihkin inin tlahkuilolli, inin tlamachiyotl powi itech teoyotl iwan miyak ipati, iwan tlilli,
tlapalli okatka tlachiwaloni ika se tlahkuilowa amapan, kenin se kitlalia machiyotl iwan se
kitlalia inakayo, nochi tlahkuilolmachiyotl. Ihkin yehika in tlalnamikilistli momachiyotia. No
iwan inin tlalnamikilistli mokawa ika kuikatl, ika tlatzotzonalistli, ken okse neskayotl, okse
tlamawisolli tlen technextilia tlen opanok ipan weyi ilwitl, ipan ilwitihkayotl, ken in
xopancuicatl, ipanpa techelnamikilis in weyi, mawisoh okichtzintli, siwatzintli iwan in
ikniwyotl, in wanpoyotl inwan in altepetekiwahkeh (León-Portilla, 2008, a. 177; Figueroa
Saavedra, 2011, a. 38), iwan inin kuikatl, ken tlapowalli, no moihkuilowaya, momachiyotiaya.
San wel weyi tlachiwaloni tlen kimachiyotia iwehkah altepetl, tlakamekayotl, xiwitl
okatka amoxtli2. Ipan amatlahkuilolli masewalmeh okelnamikiyah, okimachiyotiayah sehse
tonalli, sehse xiwitl kanin weyi tlamantli omochih. Inin amoxtli itoka xiwtlahkuilolli
(xiuhtlacuilolli), yeseh no omotokayotiaya xiwpowalli (xiuhpohualli), no kihtosneki
tonalamatl. In xiwpowalli, in xiwtlahkuilolli motzoponiah iihtik se altepetl noso altepekayotl
iwan kihtowaya tlen opanok onpa. Inin xiwtlahkuilolli no itokawan: altepetlahkuilolli
(altepetlahcuilolli), senxiwtlahkuilolli (cexiuhtlahcuilolli), senxiwamatl (cexiuhamatl),
nemilisamatl (nemilizamatl). Inin tlatlamantli amoxtli technextiliaya kenon okatkah in
tlakameh, okichmeh inwan siwameh, akinmeh kihkuilosnekiyah tlen omochih ipan inaltepeh.
Inin tlamachiyotilli kihtowaya tlen omochih achtopa iwan satepan. Inin tlamantli
yewehkahtlahtolli ahmo kenon inyewehkahtlahtol kaxtiltekameh okihkuilohkeh ipan 16
xiwilpilli. Yehika, ahmo onkah se yewehtlahkuilolli tlen kipowa tlen omochih inpan nochimeh
anawakameh, nochi masewaltlakanechikolli. San mopowaya yewehkahtlahtolli itechpa
inemilis isel altepetl, isel tlakamekayotl, isel mawissoh tlakatzintli, teomeh, in kenin
omonextih, omochih semanawak.
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
71
Ihkuak nowiyan ye owallahkeh kaxtiltekameh no inwan teopixkeh kristianomeh,
masewalmeh okimatkeh okse tlamantli tlapowalli iwan okse tlachiyalistli itech in kawitl, in
wehkawitl. Inin pinoyewehkahtlahtolli okipatlak kenin masewalmeh (pipiltin, tekiwahkeh)
tlapowayah inyewehkahtlahtol ihkuak omokristianotihkeh. Masewalmeh omomachtihkeh
inwan kristianoteopixkeh kenon yehwan kittayah kawitl, wehkawitl, iwan kenon yehwan
kichiwayah inyewehkahtlahtolwan. Inin momachtilistli ahmo san kihtosneki masewalmeh
okichiwasnekiyah yewehkahtlahtolli ihkin kaxtiltekameh okichiwayah. Inon kihtosneki
yehwan kimatisnekiyah kanin walewah pinomeh ipan inyewehkahtlahtol kenin yehwan
okimatiyah kanin walewah inniwian ipan inamoxwan.
Inin amapowalistli itechpa pinoyewehkahtlahtolli kemah weli mochiwa ipanpa
masewalmeh omomachihkeh latintlahtolli, iwan oksekimeh kastiyatlahtolli (Gonzalbo, 2008,
a. 76). Ihkin ininkeh indios latinos omomachtihkeh, okimatkeh in inwehkaw europeomeh iwan
in pinoyewehkahtlahtolli ika pinotlahtolli, pinotlahkuilolli. Kenin se kaxtiltekatl, itoka
Jerónimo López, okihtoh ipan iamatitlan tlen okiselih in weitlahtowani 5pan Carlos ipan xiwitl
1545:
En poner los indios en pulicía de la lengua latina, haciendoles leer ciencias, [es de]
donde han venido a saber todo el principio de nuestra vida por los libros que leen, e de
dónde procedemos, e cómo fuimos sojuzgados de los romanos e convertidos a la fe, de
gentiles, e todo lo demás que se escribió en este caso que les causa decir que también
nosotros venimos de gentiles e fuimos sujetos e ganados e sojuzgados, e fuimos sujetos
de los romanos e nos alzamos e rebelamos e fuimos convertidos al bautismo, tanto mayor
número de años, e aún no somos buenos cristianos: que qué les pedimos a ellos de tan
poco tiempo que se convirtieron. […]3 (León-Portilla, 1987, a. 55-56).
Ye nelli, ipan omipan itlahkotiyan 16 xiwilpilli masewalmeh ye okimatkeh inin tlamantli
yewehkahtlahtolli tlen mochiwayah onpa Kaxtillan, onpa Europa, ipanpa kixmatiskeh tlen
tlamantli tlakatl okatkah kaxtiltekameh, europeomeh, kristianomeh. Akinmeh yehwan, kanin
oneskeh, ken onenkeh, tlen kiyehyekowayah, tlen kineltokayah4. Yehika, sekih nawatlakameh
okinamikkeh kaxtiltekayewehtlahtolli tlen moihkuilotok ika latintlahtolli, ika kastiyatlahtolli.
Maske in kaxtiltekayewehkahtlahtoh no kitlaliaya se tekpantli ika sehse xiwitl. Inamox
motekpana ika se tlahtolli, se tlapowalli tlen moxehxelowaya ika kapitolomeh. Sehse kapitoloh
kihtowaya se tlahtolli tlen kihtzontok iwan tlen achto omochih, no iwan tlen niman kitenewaya,
tlen satepan mochiwas. Noihkin axkan inin yewehkahtlahtolistli aokmo momachiyotiaya ika
machiyotl, ika neskayotl. Axkan okihkuilohkeh ika se tlamantli neskayotl itoka letrah tlen
ahmo kinextilia ixiptlayotl, kinextilia ken mokaki in tlahtolli. Inin yankuik tlahkuilolli
nimantzin masewalmeh omomachtihkeh. Ihkin techilwiaya Gerónimo de Mendieta:
Porque luego con mucha brevedad aprendieron a leer, así nuestro romance castellano
como el latín, y tirado o letra de mano. Y el escribir, por el consiguiente, se les dio con
mucha facilidad, y comenzaron a escribir en su lengua y entenderse y tratarse por cartas
como nosotros, lo que antes tenían por maravilla que el papel hablase y dijese a cada
uno lo que el ausente le quería dar a entender.5 (2002, a. 74)
WEWEH IWAN YANKUIK ITLAHKUILOLIS YEWEHKAHTLAHTOLLI
Maske okatka tlahkuilolyotl iwan tlahtolyotl tlen kiseliaya tlalnamikilistli, in yankuikeh
yewehkahtlahtokeh tlen okihkuilohkeh yewehkahtlahtolli ika yankuik tlamachiyotl tlen
okiwikakeh in pinoteopixkeh, monextiayah ken miyakeh nechikolmeh. Inon kihtosneki
yehwan monechikowah, moolochowah kenika okatka innemilis, inmomachtilis iwan inaltepeh.
Nochi inon techixpantilia miyak tlamantli yewehkahtlahtoh, akinmeh mosentiliah, tlah ahmo
ken kristianomasewalmeh, ken inikniwan kaxtiltekameh. Yehika, miyakeh tlamatinimeh
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
72
otechinilwihkeh, okintemolihkeh iwan okintokayotihkeh “cronistas indígenas” (Clavijero,
2009; Carrera, 1971; Hernández, 1988; Troncoso, 2013; Romero, 2003; Pastrana, 2004;
Navarrete, 2017) tlen moxehxelowah ika kanin walewayah, kanin powiyah. Nikan nikneltoka
inin innechikol inonkeh masewalyewehkahtlahtohkeh weli moxehxelowah ipan eyi
nechikolmeh tlen technextiliah kanin omomachtih, kenin okatka inyewehkahtlahtolis.
IN YEWEHKAHTLAHTOHKEH TLANELTILIANIMEH
In semipan nechikolli okatka nawatlakameh akinmeh okittakeh in inwallalis
kaxtiltekameh, in españolesmeh, iwan Mexihkoyaoyotl (1519-1521), no iwan tlen nowian
Anawak okichiwkeh in kaxtiltekameh inwan inikniwan yaotekiwahkeh. Noihkin okittakeh,
okineltilihkeh kenin Mexihkayotl mopatlaya Kaxtiltekayotl, Kristianoyotl, iwan okixmatkeh
kenin Toltekayotl okatka. Niman inin nechikolli niktokayotia tlaneltilianimeh, testigomeh
ipanpa teilwisnekih tlen iwan ken omopanoh iaxka toltekayotl iwan ihkin in tepewanimeh tlen
okichiwkeh yaopan.
Nikan powih sekimeh tlamatinimeh tlen walewah Tlatelolko, Kolwahkan, Tepotzotlan,
Kuawtitlan iwan Tenochtitlan. Axkan ahmo tikinelnamikih intokawan yehwan ipanpa san
mokawah inamawan iwan inin tlamantli tlahtolli ok mopowaya ika inkamak (m.x. Navarrete,
2017, a. 38-40). Niman tikpiyah tlahtolyewehkahtlahtolli, kamayewehkahtlahtolli tlen ankah
ihkuiliwtok ika machiyotl iwan se kipowa, se kitepowia noso ken tlahtolli, ken tlakuikatl6.
Ininkeh yewehkahtlahtolamoxmeh omoihkuilokeh ipan semipan itlahkotiyan 16 xiwilpilli.
Yehwan okipowkeh, okihkuilohkeh tlapowalli, amoxtli itechpa inin yaoyotl. Niman
ininkeh tlahkuilolmeh kinpalewiayah kaxtiltekameh, tekiwahkeh noso teopixkeh, ken frai
Bernardino de Sahagún. Ihkin ipan itlahkotiyan 16 xiwilpilli, Sahagún okihkuiloh Relación de
la conquista de esta Nueva España, como la contaron los soldados indios que se hallaron
presentes. Inin tlahtolli tlen achtopa okiselih ika nawatlahtolli kenin okipowihkeh
tlaltelolkameh wewetlakameh, iwan satepan okitlahtolkuep ipan xiwitl 1585 iwan okineltilih
ika intlahtol kaxtiltekameh iwan teposotekameh (m.x. Pastrana, 2015). Ipan inin tlamantli
yewehkahtlahtolli nesi kemeh nochi yewehkahtlahtolli itechpa masewalyotl nochipa
motekiwiaya se achtotlahtolli, se achtotlahkuilolli no iwan tlahtlanilistli ika nawatlahtolli.
Noihkin okichiwkeh Toribio de Benavente Motolinia, Juan de Tovar iwan okse, ipanpa
kichiwaskeh se yewehkahtlahtolli itechpa nochi tlatlamantli tlen powih Anawak.
Onpa Tlaxkallan tikixmatih eyi yewehkahtlahtohkeh. Ipan 1530 se tlaxkaltekatl itoka
Benito Itzcacmacuextli okikuaatekih iwan okihkuiloh se yewehkahtlahtolli itechpa yaoyotl tlen
tlaxkaltekameh okichiwkeh Wexotzinko (Reyes, 2018, a. 132). Noihkin in tepetikpakatl Tadeo
de Niza de Santa María ipan 1548 xiwitl okihkuiloh in senyewehkahtlahtolli itechpa kenin
Tlaxkaltekayotl okiyaochih, okitlan Mexihkayotl, inik senpowaltin iwan mahtlaktin
tlaxkaltekameh yaotekiwahkeh okitlapowilihkeh kenin otepewkeh, otlalpolohkeh Mexihko
weialtepetl iwan ihkin okinelihtohkeh, okineltihkeh (Ixtlilxochitl, 1892, a. 368). Noihkin okse
tlaxkaltekatl yewehkahtlahtoh, tlen ahmo tikmatih ken itoka, ipan 1552 xiwitl okimachiyotih
se yaotlahkuilolli motokayotia Lienzo de Tlaxcala, kanin mopowa, motekpana nochi yaoyotl
tlen okichiwkeh tlaxkaltekameh inwan españolmeh inwikpa mexihkameh, chichimekameh
(Reyes, 2018, a. 132).
No okatka don Francisco de Sandoval Acacihtli, Tlalmanalko tlahtowani. Ipan 1541
okihkuiloh se Relación itechpa Mixtonyaoyotl. Yaopan kaxtiltekameh, mexihkameh,
tlaxkaltekameh inwan chalkameh okinyaochihkeh chichimekameh onpa Xalixko, Sakatekas
(García, 2004, a. 307-332). Ininkeh yewehkahtlahtohkeh okixmatkeh kenin semanawak okatka
ihkuak aokmo kaxtiltekameh onenkeh nikan. No okimatkeh nochi teoyotikanemilistli,
teoneltokilistli ihkuak aokmo in Kristianoyotl owallah, omoman. Ihkin yehwan
omokristianotihkeh, omokuaatekihkeh maske sekih ok okinneltokakeh wehkah teomeh
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
73
achtopa okatkah. No yehwan nochimeh pipiltin, tekiwahkeh, tepewanimeh, yaotlakameh.
Yehwan san otlapowihkeh ika nawatlahtolli.
IN YEWEHKAHTLAHTOHKEH TETLALNAMIKTIANIH
In omipan nechikolli kinolochowa nawatlakameh akinmeh otlakatkeh, oneskeh ihkuak
ye Kaxtiltekayotl tenawatiayah, tetlalpachowayah Anawak. Niman ye okelkawkeh kenin
semanawak okatka ihkuak kaxtiltekameh ayamo nemiyah nikan. Ihkin ininkeh
yewehkahtlahtohkeh, maske ahmo weli okittakeh tlen opanok, kemah weliskiah kimatiskiah
inon ipanpa ok nemiyah yehwan tle okimatkeh wehkawitl, Toltekayotl (weweteopixkeh,
tlapowkeh, yaotlakameh, tepewanimeh, tetekutin). Noihkin inin yewehkahtlahtokeh
okinelnamiktihkeh iwan okichiwkeh inyewehkahtlahtolwan.
In xaltokanekatl don Pablo Nazareo okatka momachtiani ipan weitlamachtiloyan
itokayan Colegio de la Santa Cruz itech Tlatelolko. Okihkuiloh se yewehkahtlahtolli itechpa
itlakamekayo. Okimak in kaxtiltekatl yewehkahtlahtoh, tepantlahtoh Alonso de Zorita kanah
ipan 1556 (Troncoso, 2013, a. 156). In mexihkatl-texkohkatl don Antonio de Tovar Cano
Motecuzomah Ixtlilxochitl7 okichih se yewehkahtlahtolli itechpa itlakamekayo itech
Akolwahkantlahtohkayotl. No iwan in texkohkatl don Fernando Pimentel Ixtlilxochitl, ipiltzin
in Akolwahkan-Texkohko tlahtowani, no okihkuiloh amatlahkuilolli itechpa
itlahtohkahtlakamekayo Akolwahkayotl iwan Motecuzomah Ixtlilxochitl okinmakkeh ininkeh
yewehkahtlahtolamoxmeh in conde tlen Benavente iwan in birrei don Luis de Velasco (1550-
1564); no iwan ipiltzitzinwan don Pablo, don Toribio iwan don Antonio Pimentel Ixtlilxochitl
okihkuilohkeh amatlalnamikoni, ihkin don Antonio okihkuiloh okse amoxtli itoka Memorias
históricas del reino de Acolhuacan tlen okitekiwih frai Juan de Torquemada ihkuak okichih
iamox itoka Monarquía Indiana (Clavijero, 2009, a. XXVII). No iwan in texkohkatl don
Gabriel de Ayala, tlahkuiloh itech Audiencia, okihkuiloh se xiwpowalli itoka Apuntes de los
sucesos de la nación Mexicana de 1243 hasta el de 1562 ika nawatlahtolli (Silva, 1997; Silva
iwan Silva, 2021).
In tenyoh mexihkatl don Hernando de Alvarado Tezozomoc (k.i.1525-1610) no powiya
itech inin nechikolli. Okatka pilli, ipiltizin in Mexihko-Tenochtitlan tlahtowani. Otekipanoh
ipan Audiencia Real onpa Mexihko iwan okatka nahuatlahtoh (tlahtolkuepani) ika
nawatlahtolli iwan kastiyatlahtolli. Yeh okihkuiloh ika kastiyatlahtolli in amoxtli itoka
Chronica Mexicana ipan 1598 xiwitl iwan ika nawatlahtolli Chronica Mexicayotl ipan 1609,
kanin kihtowayah ipewalis Mexihkayotl asta yankuik kristianoMexihkayotl kampa xiwitl 1579
(Kruell, 2021).
Nikan no weli tiknamikih yewehkahtlahtohkeh mestisomeh tlen powih itech
masewalyotl. Ihkin onkah in texkohkatl Juan Bautista de Pomar (k.i.1535-1590), inpiltzin
kaxtiltekaokichtli iwan texkohkasiwatl. Maske inantzin okatka ipiltzin in tlahtowani
Nezahualpilli, okatka ichtakapilli, niman Pomar ahmo pilli okatka, maske kemah tlakatzintli.
Ihkin omomachtih, otlapoh kastiyatlahtolli iwan nawatlahtolli. Yehika, otekipanoh ipan
altepetekiwahkapan ken se tlahcuiloh. Ipan 1582 ye okihkuiloh se amatlahkuilolli itoka
Relación itechpa Texkohkayotl ipanpa kiselis in weitlahtowani 2pan Felipe. Inin amatlahkuilolli
okinankiliaya itlahtlanilis 2pan Felipe okinawatih ipan 1577 xiwitl (Aldao, 2015), niman Pomar
okintlahtlanilih wewetkeh iwan okitemoh wewekuikatl ika nawatlahtolli tlen okipalewih
ipanpa kichiwas inin Relación ika kastiyah (Pomar, 2000, a. 152).
Noihkin in tlaxkaltekatl don Diego Muñoz Camargo (1529-1599) okatka ipiltzin
kaxtiltekatekiwah iwan nawasiwapilli, chanehkeh onpa Tlaxkallan. Ihkin otlapoh kastiyah
iwan nawatl, iwan otekipanoh ipan masewalkabildoh ken nahuatlahtoh iwan tlacihuitiani (se
tlamantli tepantlahtoh fiskal). Maske monextiaya kaxtiltekatl nochipa opowik masewalaltepetl
no iwan inamik okatka siwapilli okotelolkatl. Okipewaltih se weyi yewehkahtlahtolli itechpa
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
74
Tlaxkaltekayotl ihkuak in weitlahtowani Felipe okitlahtlanih se Relación (Reyes, 1998, a. 33),
kenin no okichih Pomar. Maske kanah ye achto weli okihkuiloh itlah, okinihkuiloh ika kastiyah
Descripción de la ciudad y provincia de Tlaxcala (1584), Suma y epíloga de toda la
descripción de Tlaxcala (k.i.1589), Historia de Tlaxcala (k.i.1586) iwan se amoxtli itechpa
nocheztli (k.i.1580) (Reyes, 1997, a. 28-34: 2018, a. 133).
No iwan powi inin nechikolli in texkohkatl-mexihkatl Cristóbal del Castillo (k.i.1524-
1604 x.). Kanah ipan xiwitl 1597 inin iknotlakatl onpeh okihkuiloh eyi amoxtli ika
nawatlahtolli: yewehkahtlahtolli itechpa inemilis tlahtowani Nezahualcoyotl,
yewehkahtlahtolli itechpa inwallalis mesihtin inwan ok sekimeh masewalnechikolmeh nikan
Anawak, iwan yewehtlahtolli itechpa inwallalis kaxtiltekameh nikan Anawak iwan
Mexihkoyaoyotl. Okitlamik itlachiwalis ipan xiwitl 1600 (Navarrete, 1988; Castillo, 2001;
Figueroa Saavedra, 2019).
In mexihkatl Pedro Gutiérrez de Santa Clara (k.i.1521-1603) okihkuiloh ika
kastiyatlahtolli, kanah ipan 1556 xiwitl, se amoxtli itoka Las guerras mas que civiles que uvo
en los reynos y provincias del Peru itechpa kenin Kaxtiltekayotl teyaochihto onpa Peru, iwan
satepan okse itoka Coloquios itechpa tlalpololistli onpa Chichimekatlapan. Sekih tlamatinimeh
kineltokayah yeh kaxtiltekatl ipanpa itahtzin kaxtiltekatepewiani, yeseh ihkuak omoixpantih
kenin “mexycano” tlen nelia kihtosneki mottaya masewalli, maske okatka mestisoh iwan san
tikmatih otlahkuilowaya ika kastiyah iwan latin (Porras, 1946).
IN YEWEHKAHTLAHTOHKEH NEMILISTEMOWANIH
In eyipan nechikolli okatka yewehkahtlahtohkeh akinmeh aokmo welitih kikakiyah tlen
wewetkeh, ilamatkeh okihtowayah tlen okittakeh, tlen okikakkeh. Noihkin yehwan tlen
okittakeh nochi tlen opanok ipan Mexihkoyayotl yekin omomikilihkeh. San welitih kipowayah,
kimatiyah wehkawitl ika amatlahkuilolli, ika kuikatl (tlen moihkuilotok) noso ika tlahtolli
itechpa tlen se kipowa tlen okse okikak. Niman kitemowayah nochi tlamantli tlen kinilwia tlen
opanok, kenin okatka inin wewenemilistli, in Toltekayotl, ihkin okatka nemilistemowanimeh.
Ininkeh yewehkahtlahtohkeh otlakatkeh, oneskeh ipan omipan itlahkotiyan 16 xiwilpilli, iwan
okihkuilohkeh inamoxwan ipan ipewayan 17 xiwilpilli.
Nikan powi in texkohkatl tlahtowani don Fernando de Alva Ixtlilxochitl (k.i.1578-1650),
kastisoh ipanpa itahtzin kaxtiltekatl iwan inantzin mestisoh, yeseh nochipa mottaya ken se
texkohkatl masewaltekutli ipanpa itlakamekayo powi Akolwahkantlahtohkayotl iwan
Teotiwahkantlahtohkayotl. Okatka juez gobernador itech Texkohko, Tlalmanalko iwan Chalko
ipan ipewayan 17 xiwilpilli, noihkin otekipanoh ken nahuatlahtoh ipan juzgado de indios
kanah ipan 1640 xiwitl. Ipan omipan itlakotiyan 17 xiwilpilli okihkuiloh makuilli amoxtli
itechpa Toltekayotl ika kastiyatlahtolli (kanah achtopa ika nawatl). Motokayotiah: Sumaria
relación de todas las cosas que han sucedido en la Nueva España y de muchas cosas que los
toltecas alcanzaron y supieron… (k.i.1600), Relación sucinta en forma de memorial de la
historia de Nueva España y sus señoríos hasta el ingreso de los españoles (k.i.1608),
Compendio histórico del reino de Tetzcoco (1608), Sumaria relación de la Historia General
de esta Nueva España desde el origen del mundo hasta la era de ahora… (k.i.1625), iwan
Historia de la nación chichimeca (k.i.1640). Noihkon okihkuiloh xochikuikatl iwan
okitlahtolkuep ikuik Nezahualcoyotl (m.x. Romero, 2003).
No okatka in chalkatl pilli Domingo Francisco de San Antón Muñón Cuauhtlehuanitzin
(1579-k.i.1645), no itoka Chimalpahin. Ones onpa Amakemakan-Chalko iwan ihkuak caxtolli
xiwitl kipiyaya oyaw onpa Mexihko kanin okatka se tlamantli sakristan noso kalpixki ipan San
Antonio Abad teopan itech Xolok. Okihkuiloh ika nawatlahtolli chikueyi relaciones iwan se
tepitzin memorial (tlalnamikoni) itechpa Kolwahkan altepepewaltilistli (1607-1637), iwan se
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
75
tonalamoxtli kanin kihtowaya tlen opanok momostla ipan 1577 asta 1624 xiwitl (m.x. Romero,
2003).
No iwan in tlaxkaltekatl pilli Juan Buenaventura Zapata y Mendoza (a.x.-1686)
okihkuiloh ika nawatlahtolli Historia Cronológica de Tlaxcala kanah ipan 1663 xiwitl.
Otekipanoh ipan tekiwahkapan. Ipan iamox techilwia tlen opanok ipan 1310 asta 1692 xiwitl8,
in inwallalis, in innehnemilis tlaxkaltekameh, kenin omochih Tlaxkaltekayotl, kenin
owalehkokeh kaxtiltekameh inwan pinoteopixkameh, iwan kenin mopatlak in kabildoh iwan
okse tekiwahkapan, teopixkatekiwahkapan, no iwan nochi tlen powi itech altepeyotl (Reyes,
2018, a. 134-135). Ye kanah ipan 1690 ahmo tiknamikih san keski
masewalyewehkahtlahtokeh, kanah itech Tlaxkallan, yeseh ipan itlahkotian 18 xiwilpilli
aokmo onkatka yewehkahtlahtolli ika nawatlahtolli noso nawayewehkahtlahtoh, san
krioyoyewehkahtlahtohkeh.
YANKUIK YEWEHKAHTLAHTOLLI, YANKUIK TETLAMACHTILISTLI
Sehse yewehkahtlahtohkanechikolli kinextia tlatlamantli momachtilistli tlen technextilia
kenin Kristianoyotl, Kaxtiltekayotl ahachi mopanawia. Noihkin onkah miyak tlamantli
tlaelewilistli, tlanematkachiwalistli tlen powih itech nepapan yelistli. Ihkin miyakeh
yewehkahtlahtohkeh ye okatkah telpochkameh, wewetkeh ipan inin kawitl, ye omomachtihkeh
kenin se kelnamikiya yewehkahtlahtolli, wewetlahtolli, iwan in tlilli, in tlapalli ipan
kuikuakalli, ipan kalmekak ipanpa yehwan pipiltin okatkah, maske teopixkeh okinekkeh
yehwan momachtiskeh Kristianoyotl, pinoyotl. Niman inin tlaneltilihkanechikolli kolochowa
akin achto omokuaatekihkeh, omokristianonemiliskuepkeh (weweh, ilamah, telpochkatl,
ichpochkatl), okatkah konbersomeh iwan inon omochih itech ipewalis Kristianoyotl, ipan 1524
kanpa 1530 xiwitl, iwan okihkuilohkeh inyewehkahtlahtolwan ipan 1530 kanpa 1550 xiwitl.
Frai Pedro de Gante okipewaltih semipan tlamachtiloyan itech Texkohko ipan xiwitl
1523, frai Martín de Valencia okichantih in omipan itech Mexihko ipan 1525, iwan frai Alonso
de Escalona in eyipan itech Tlaxcallan ipan 1531 (Ricard, 2001, a. 321-322), maske miyakkan
kanin ochantikeh teopixkeh, achtopa fransikanomeh, otemachtihkeh teoyotl ipan teopixkakalli.
Onpa omomachtiskiah masewaltin iwan pipiltin. In masewaltin nemiyah inchan, kiawak
tlamachtiloyan, niman owallahkeh kualkan, teotlakan amo tekipanowayah. In pipiltin nemiyah,
kochiyah ipan tlamachtiloyan noso teopixkakalko. In pipiltin momachtiayah kualkan iwan
teotlakan.
Wan itech teopan, momachtiani kikakiya tlahtolli tlen teopixkeh kixpantiayah ika
machiyoamoxtli, tlamawisolli, tlilanalli iwan kuikatl (Gonzalbo, 2008, a. 32-33, 74-77;
Mendieta, 2002, a. 402). Ihkin omomachtiayah in teoyotl: teotlahtolli, teochiwalistli,
teotlatlahtlanilistli, ika katolikoh Doctrina ihkuiliwtok ika nawatl. Satepan inwan
kristianoteopixkeh, miyakpa san pipiltin, omomachtiayah nawatlahkuilolistli,
nawaamoxpowalistli ika latinotlahtolpamitl, iwan san keski latinotlahtolli ipan tlamachtiloyan
inawak teopixkakalli. Ihkon tikittah okipiyayah cartillas ika nawatl, latin iwan kastiyah tlen
teopixkeh-temachtianimeh okitekiwiayah (Gonzalbo, 2008, a. 37; Mendieta, 2002, a. 83-84).
Ihkin okichih frai Pedro de Gante (1532-1572) ipan 1569. Onpa momachtiayah teotlahtolli,
kuikatl, tlahkuilolistli, tlapowalistli ika nawatlahtolli, ika latintlahtolli, kemmantika ika
kastiyah, iwan inik kikopinah, nimantzin tlahkuilowah (Benavente, 2001, a. 241). Ihkin
mochiwaya ipan tlamachtiloyan itokayan San José de los Naturales itech Mexihko, iwan san
keski weliskiah, tekipanoskeh kenon amanuenses, tlahcuilohqueh.
No tikmatih Benito Itzcacmacuextli okatka imomachtihkah frai Martín de la Coruña ipan
1524 (Reyes, 2018, a. 132) itech Tlaxkallan. Ihkin pipiltin otlahkuiloskiah noso kanah se
tlahkuiloh okimachiyotiskia tlen tlapowa ika nawatl (ken otlachiwaskia Tadeo de Niza) no
iwan tlahtolkuepa ika kastiyah (ken omochih iwan Sandoval Acacihtli). Ihkin miyakeh
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
76
yewehkahtlahtohkeh ok tlapowah ika wewetlahtolli, weweamoxtli iwan inin tlapowalli
momachiyotiaya ipan istak amatl ika latintlahkuilolpamitl kenin motta ipan Anales tlen
tlahtolkuepa xiwpowalli, nemilisamatl ika okse tlamantli tlamachiyotilli. Ihkin yehwan
kinekiyah ome tlamantli: sekih kinpowisnekiyah teopixkeh iwehkaw ialtepeh iwan tlen
omochih ipan Mexihkoyaoyotl; oksekimeh kinpowisnekiyah kaxtiltekatekiwahkeh, in
Kaxtillantlahtowani tlen okichiwkeh yaopan. Ihkin yewehkahtlahtolli mixpantia ken se
probanza noso se chronica (kenin ok okichiwkeh kaxtiltekatepewanimeh Hernando Cortés,
Conquistador Anónimo, Francisco de Aguilar onpa kaxtiltekaaltepeyotl). Niman ipan anales,
san motekiwiaya wewetonalamatl iwan achto tlahtolli powi itech masewalwewetlahtolyotl, in
kuikatl, in amoxtli. Ihkin ininkeh yewehkahtlahtohkeh miyakpa san kikakih tlen okihtoh se
tlapowki, se weweh, iwan okixkopin inin tlahtolli, inin tlachiwalli.
In omipan nechikolli, in tetlalnamiktikanechikolli, konemeh ye okatkah ihkuak
okiselihkeh kristianotlamachtilistli kanah ipan 1535 iwan ahmo okimatkeh kenin Anawak
wehkikah okatka. Ihkin miyakeh ye oneskeh kristianomeh. Omomachtihkeh ipan
tlamachtiloyan noso tekpan, tlah okatkah pipiltin, tetekutin. Miyakeh yehwan okatkah
inpilwan, inixwiwan inonkeh tlakameh tlen okixmatkeh weweteoneltokilistli, Toltekayotl,
Mexihkayotl iwan Mexihkoyaoyotl. Sekih yehwan ahmo san oyahkeh onpa escuelas de
primeras letras, no oyahkeh weitlamachtiloyan, kenin Santa Cruz Weitlamachtiloyan ipan
Tlatelolko (1536), no onpa San Juan de Letrán Tlamachtiloyan (1548) kanin mestisomeh
omomachtihkeh tlahkuilolistli, tlahtolkuepalistli ika nawatl (Gonzalbo, 2008, a. 111, 153).
Ipan inin tlamantli tlamachtiloyan konemeh no omomachtiayah latintlahtolmelahkayotl,
latintlahkuilolistli (latinidad) iwan rethorica (tenonotzalismachtilistli,
tetlahpalolismachtilistli). Onkan no mottaya yewehkahtlahtolli iwan tlalmachiyomatilistli,
klasikoamapowalyotl, tlamatilistlasohtlalistli, logica, no iwan tlahkuilolistli, tlatzotzonalistli,
tepahtilistli (Gonzalbo, 2008, a. 118-119), tlen motokayotiaya trivium iwan san tepitzin
quadrivium. Yehika, ininkeh momachtianimeh tlawel okinpalewihkeh teopixkeh inik “los
ocupaban a la continua en escribir libros y tratados que componían o trasuntaban de latín o
romance en sus lenguas de ellos” (Mendieta, 2002, a. 74). Noihkin ika inin amoxtlasohtlalistli
sekih momachtianimeh okichtekkeh amoxtli tlen powi itech amoxkalli (Mathes, 1982, a. 35-
36) iwan ahmo san se kaxtiltekatepalewilistli, nelli okatka se nawaintelligentsianechikolli
(m.x. Tavárez, 2013).
Yehika ininkeh yewehkahtlahtohkeh omomachtihkeh yewehkahtlahtolistli,
yewehkatlahkuilolistli inpal padresmeh ipan achto escuelas de primeras letras noihki ipan
weitlamachtiloyan inik okipowkeh, otlahtolkuepkeh latinyewehkahtlahtolli. Nikan
nawatlakameh indios latinos omomachtihkeh yewehkahtlahtolilistli ika latinoyewekahtlahtolli.
Mendieta techilwiaya (2002, a. 118) kenin se tlakatzintli kuahtitekatl itoka Miguel okipowilih
se teopixki ika latintlahtolli kenin kimatiya onpa Roma, ipan achto Kristianoyotl, yankuikeh
kristianomeh, romanomeh, judiomeh no okatkah teopixkeh. Inon technamiktilia tlen tlakpak
okihtoh Jerónimo López, iwan technextilia kenin pinoyewehkahtlahtolli
kikuamachilisnekiyah, kahsikamatisnekiyah, ahmo san ipanpa kixmatiskeh akinmeh
kaxtiltekameh, tlen Kristianoteotlaneltokilistli, no ipanpa moixmatiskeh ken kristianotlakatl.
Ihkin axkan kisalosnekih wewetonalamatl iwan pinotonalamatl ipanpa tlawel kimatiskeh
kemman nochi omopanoh onpa Europa, Afrika iwan Asia tlalli ihkuak nikan Anawak opanok
okse tlamantli. Niman xiwpowalli opeh omopatlak se tlamantli historia sagrada iwan historia
comparada.
Itech Texkohko, ipan inin kawitl, miyakeh pipiltin omomachtihkeh ipan intekpan kanin
onkatka amoxkalli. Inon kipalewia ipanpa san wel nesi insenyelis yewehkahtlahtohkeh kenin
Pimentel-Ixtlilxochitl-tlakamekayotl. Yehwan okipatiittakeh Akolwahkayotl iwikpa
Mexihkayotl ipanpa kinextiskeh nelli Toltekayotl. Noihkin Motecuzomah Ixtlilxochitl
kichikawaltiaya inin tlachiyalistli tlen kinextia inin Toltekayotl ken se tlamantli Kristianoyotl.
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
77
No iwan Pomar. Ihkin inin tlamantli yewehkahtlahtolli yetoskia inin teoyotikanemilisyaoyotl,
noso teoneltokilisyaoyotl tlen ones ihkuak oman Kristianoyotl iwan in weweyi pipiltin
omokristianotihkeh (Figueroa Saavedra, 2019, a. 115). Ma tikelnamikikan miyakeh ininkeh
yewehkahtlahtohkeh, ihkuak okatkah konemeh okipalewihkeh kristianoteopixkeh ipanpa
kiteilwiskeh, kiwitekiskeh anawakateopixkeh (Sahagún, 2006, a. 565-566).
Ihkin, kristianoteopixkeh ok okimatisnekkeh masewalyewehkahtlahtolli ipanpa
kimatiskeh kenin inwehkaw masewalmeh iwan okipalewihkeh masewalmomachtianimeh,
ihkin semeh yehwan omomachtihkeh, otikittakeh, okichiwkeh inin masewalyewehkahtlahtolli
kenin axkan kittayah masewalyotl, Toltekayotl. Yehwan okinextisnekkeh
inyewehkahtlahtolwan kenin teoyewehkahtlahtolli iwan latinyewehkahtlahtolli,
grekoyewehkahtlahtolli, ika kristianotlachiyalistli (m.x. Graulich, 1974). Inon yetoskia tlen
Nazareo okichih (iwan oksekimeh kichiwaskeh) ipan inamatitlan ika latintlahtolli. Tikittah
kixmatiya Romayewehkahtlahtolli tlen okihtoh Publius Ovidius Naso, San Juan iwan in
romanoteomeh (Jupiter, Minerva, Phoebus) iwan in Israelyewehkatlatholli tlen omihtoh ipan
Liber Regum itechpa in tlatohwani David iwan in iTeotlahtol San Juan (Carrera, 1998). Okatka
achtopa momachtiani, satepan temachtiani iwan rektor ipan Santa Cruz Weitlamachtiloyan.
Amoxkalko okatkah yewehkahtlahtolamoxmeh tlen ye wehkikah otlahkuilohkeh. Ihkin inin
yewehkahtlahtohkanechikolli weli okinpoh amoxmeh intoka Ivlii Caesaris rervm ab se
gestarvm comentario de bello Gallico (1543) tlen okihkuiloh Caius Iulius Caesar, Marco
Aurelio con El relox de principes (1529) tlen Antonio de Guevara, De rebvs gestis Francorum,
a Pharamvndo primo rege vsqve ad Carolum octauum (1569) tlen Paolo Emilio da Verona,
Comentaria in Genesim (1555) tlen Antonio Honcala, Historia scholastica (1534) tlen Petrus
Comestor, Plvtarchi vitae comparatae illustrium virorum (1573) tlen Ploutarjos, Cl. Ptolemaei
Alexandrini Geographica (1562) tlen Klaudios Ptolemaios, Institvtiones ac meditationes in
Graecam lingvam (1557) tlen Nicholas Cleynaerts, Historia sacrae Dominicae passionis
(1557) tlen Johan Ferus, In Librvm Esther, commentarii, concionibus Christianis accommodate
(1595), Fragmenta vetvstissimorvm autorum (1530) tlen Myrsilius Lesbius, Textus Biblie cum
glosa ordinaria (1506-08) tlen Nicolaus Lyranus, Historia de gentibvs septentrionalibvs
(1555) tlen Olaus Magnus, Coniviratio Catilinae et bellum Ingurthinum (1578) tlen Caius
Sallustius, Svidae Historica (1581) tlen Suidas, miyakeh Biblia (1523, 1529, 1533, 1534, 1537)
iwan Destrucción de Troya (Mathes, 1982).
Sekih momachtiniameh tlen powih itech Santa Cruz Weitlamachtiloyan yetoskeh
tlamatinimeh yewehkahtlahtohkeh: Jacobo Mendoza Tlaltentzin, Antonio Vegerano, Alfonso
Izehuezcatocatzin no iwan Pablo Nazareo. Niman okipalewihkeh oksekimeh
yewehkahtlahtohkeh: Hernando Alvarado Tezozomoc, Bernardino de Sahagún, Juan de
Torquemada, Alonso de Zorita. Ihkin ahmo san otlahkuilohkeh kenin pinoteopixkeh,
pinoyewehkahtlahtohkeh okichiwkeh. No okichiwkeh in tlatemolisohtli. Okittakeh,
okichiwkeh tlen teopixkeh okinnawatiliayah iwan ihkin omomachtihkeh tlachiwalistli,
tlatemolistli tlen mosalowa iwan kenin wekihkah omochih yewehkahtlahtolli ipan Anawak.
Tlakakilistli, teamoxpowilistli axkan no yeskia tlahtlanilistli, tlachiyalistli, amapowalistli,
nochi inon ipanpa kitemos, kineltilis tlen ye wehkikah otlamochih. Nochi inon no kihtosneki
tlakopinalistli, tlaxkopinalistli, tlahtolkuepalistli.
Ahmo nochimeh momachtianimeh. No oksekimeh otekipanohkeh ken se tlamantli
tlahtolkuepani, tlahkuiloh, tepalewiani, altepetekiwah, topileh iwan okse. Intekipan
okiyehyekohkeh kihkuiloskeh se amatlahtkuilolli kemman ye wewetkeh. Ihkin otlachiwkeh
Ayala, Tezozomoc, Muñoz Camargo. Nochimeh yehwan pipiltin okatkah iwan nikan
kimanawiah, kipatiittah inaltepewan, intlakamekayowan. Ihkin in yewehkahtlahtolistli mottaya
ken se tlamantli tekitl, se tlamantli altepeservicio.
Oksekimeh okonpewaltihkeh inyewehkahtlahtol ipan itlahkotian 16 xiwilpilli, ihkuak
ompowalli iwan mahtlaktli xiwitl kipiyayah, yeseh miyakeh okichiwkeh inon satepan 2pan
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
78
Felipe ipan 1572 xiwitl okinawatih ma kititlanilikan yewehkatlahtolli. Miyahkeh
okipalewihkeh kaxtiltekameh kinankiliah inin tlahtlanilistli, inin tlanawatilli. Inon
okinyolchikawak, okinyoleh masewalmeh kihkuilowah xiwpowalli, nemilisamatl ken se
tepalewilistli kanpa tekiwahkayotl, teopixkayotl noso altepeyotl. Ihkin okichiwkeh iaxka noso
teaxka yewehkahtlahtolli onpa 1580-1590 xiwilmeh, ihkuak ye owewetikeh (Tezozomoc 73
xiwitl, Muñoz Camargo 51 x., Castillo 73 x.). Kanah okinekiskiah kikawaskeh se
tlalnamikilistli, momawisittaskeh noso kiseliskeh se merced ipanpa miyakeh iknotlakameh,
aokmo kipiyayah tomin, tlalli. Ihkin sekih nawatlakameh otlachiwkeh kenin inpilwan
enkomenderomeh, tepewanimeh otlachiyayah. Ihkin okichih Gutiérrez de Santa Clara ika
miyak tlakopinalistli (Pärssinen, 1989) kenin no okichiwka Bernal Díaz del Castillo.
Tikittakeh yehwan tlawel motekipanoyah inik kisalosnekiyah ome kawitl,
Anawakakawitl iwan Europakawitl. Ihkin nochipan kawtomachiwayah ika ome tonalamatl,
kitlaliayah achto weweh tonalamatl iwan inawak yankuik tonalamatl. Inon kipalewiaya ahmo
san tlaneltililistli, no iwan kipatiitta tlalnamikilistli ken se ixeliwkayo se weyi
semanawakyewehkahtlahtolli, se weyi teoyewehkahtlahtolli. Ma xikelnamikikan nochi
yewehkahtlahtolamoxtli tlen tlakpak otikittakeh, yehwan okipowaskiah mottaya tlahtolli
itechpa wehkawitl ken se Providentia. Ininkeh yewehkahtlahtohkeh omomikilihkeh onpa
itlamiyan 16 xiwilpilli, noihkin wewetkeh, ilamatkeh tlen okixmatkeh, akinmeh onenkah ipan
weweh Anawak.
In nemilistemohkanechikolli aokmo weli kixmatih tlen opanok inik kitlahtlaniliah akin
onen, okittak. Ihkin nochi tlatemolistli, tlachiwalistli san kinamikisneki amatlahkuilolli no
iwan tlachiwalli, tlamantli tlen wehkikah se okichih. Ken inin nechikolli ye omomachtih ipan
se masewalaltepeyotl tlen motta Kristianoyotl, niman wehkawitl, weweh Toltekayotl monextia
ken se tlamantli praeparatio evangelica. Inon tlawel motta ipan itlamiyan 16 xiwilpilli.
Miyakeh masewalyewehkahtlahtohkeh kihtowayah inemilis in tlahtowani Nezahualcoyotl.
Nelia texkohkayewehkahtlahtohkeh okitemohkeh miyak Akolwahkayotl, Texkohkayotl
monextia ken se achto anawakaKristianoyotl. Noihkin Mexihkayotl ken se Diabloyotl. Axkan
Ixtlilxochitl yetoskia se neskayotl tlen inin tlachiyalistli, tlanenewilistli tlen mosalowa iwan
providencialismo tlen kiyakana in kaxtiltekayewehkahtlahtolistli (Velazco, 1999, a. 10).
Noihkon Kaxtiltekayotl mopatiitta ipanpa tlayakanki tlen kisepanawia
semanawakKristianoyotl.
Nikan ye yewehkahtlahtolkawitl yetoskia lineal (Navarrete, 2004; 2017) iwan ahmo
kiyehyekowah, kinemiliah okse teotl, okse tlahtohkayotl mokuepas, mopatlas; ken wehkikah
techtenewa, techilwia in xiwmolpilli. Ihkin aokmo motekiwia wewetonalamatl, tonalpowalli,
xiwpowalli, ahmo san kristianotonalamatl, gregorianotonalamatl. Wan nochi wehkawitl,
wewekawtamachiwalistli omotlahtolkuep ika inin kristianokawitl tlen se momachtia ipan
teopan, tlamachtiloyan. Noihkin sekih nawatlakameh pipiltin ye weli okalakkeh ipan
pinoweitlamachtiloyan. Ipan omopewaltih in Real y Pontificia Universidad de México ipan
1553 xiwitl, iwan san weli mokalakiayah inpilwan masewalmeh, inpilwan kaxtiltekameh
ahmo molatomeh, tliltikeh tlakameh, mestisomeh nochipa pipiltin (Gonzalbo, 2014, a. 111).
Maske ahmo okiskeh, okitlamihkeh in weitetlamachtilistli, onpa omomachtihkeh
pinonemilistli, pinoyewehkahtlahtolli, no iwan ipan yankuik jesuitatlamachtiloyan, ihkin ipan
San Martin Tlamachtiloyan tlen Tepotzotlan, ipan San Gregorio Tlamachtiloyan tlen Mexihko
(Gonzalbo, 2008) no iwan ipan inamoxkalwan (Brito, 2018) kanin onkatka miyak nawaamoxtli
matlahkuilolli. Ihkin momachtilistli omosaloh miyak klasikoyewehkahtlahtolyotl,
latintlahtolyotl, kastiyatlahtolyotl, maske ahmo tlawel tikmatih kenin inmomachtilis
Ixtlilxochitl, Chimalpahin iwan Zapata.
Kemeh okihtoh Romero (2003) nelli ahmo se kimati imomachtilis Ixtlilxochitl, san tlen
techilwia ipan iamoxwan. Kanah ipan kaxtiltekatlamachtiloyan noso teopixkakalli okimat
yewehkahtlahtolli tlen powi itech Edad Media kenin imikispan 2pan Sancho, Kaxtillan
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
79
tlahtowani. Okinteneh Platon, Xenofon, Tadeo de Niza, López de Gómara iwan Antonio de
Herrera (a. 354). Nelia ipan inemilis okinixmat miyakeh yewehkahtlahtohkeh tlen powih itech
masewalyotl, pinoyotl: Chimalpahin, Tezozomoc, Sahagún, Durán, Torquemada, Bernal Díaz,
Terrazas, Saavedra, Obregón, Carranza iwan okse (Romero, a. 354, 361). Ihkin otechilwih
iixkoyan, iselti omomachtih semanawakyewehkahtlahtolli ihkuak telpochkatl:
yewehkahtlahtolli intechpa Romatlakameh, Gresiatlakameh, Persiatlakameh iwan okse
(Ixtlilxochitl, 1892, a. 15). Noihkin okichiwasnek okse chichimekayewehkahtlahtolli tlen
mosaloskia iwan inin semanawakyewehkahtlahtolli iwan Teoyewehkahtlahtolli kanin
monextia Toltekayotl-Chichimekayotl ika iaxka tlahtolli, amoxtli, machiyoamoxtli inik okalak
ipan amoxkalli, amanepantli ipanpa okatka iniknih nawatemachtianimeh, wewetkeh pipiltin
(Lucas Cortés Calanta, Jacobo de Mendoza Tlaltentzin, Gabriel de Segovia Acapiotzin,
Francisco Ximénez, Alfonso Izhuezcatocatzin Axayacatzin), inwan teopixkeh, noso ipanpa
nawatlahtoh, tepantlahtoh, kabildotekiwah itech juzgado de indios. Niman okittak in
owihkayotl tlen ye kipiya tlamachiyotiltamoxpowalistli iwan tlaneltililistli, ipanpa nochipa
masewalli kistlakatilia pinotl (1891, a. 63-64). Inon kihtosneki omomachtih miyak ika
amapowalistli, tlakakilistli, tlachiyalistli tlen okichih ihkuak onenen sesehkan, ohtipan.
Ihkin Chimalpahin ankah no iselti omomachtih yewehkatlahtolistli ipan ichan Chalko,
noso ipan teopankalli omochantih onpa Mexihko. Noihkin weli okimatk miyak amoxkalli iwan
miyakeh nawapipiltin okitlanewtihkeh amoxtli. Yehika okimat miyak amatl iwan ihkin
techilwia noso motta ipan iyewehkatlahtolwan: kaxtiltekatlamatinimeh (Enrico Martínez,
López de Gómara), grekotlamatinimeh (Platon, Sofokles), nawatlamatinimeh (Tezozomoc,
Castillo, Alonso Franco, Domingo Hernández Ayopochtzin, Francisco Cuetzpaltzin, Miguel
de Santiago Tetlantoloticatzin, Feliciano de la Asunción Calmazacatzin) iwan kristianoamoxtli
(San Augustin, Martyrologium Romanum, Genesis) (Romero, 2003, a. 339-345). No iwan
okichih tlahtlanilistli, tetlapowilistli inwan wewetkeh pipiltin. Nochi inon okikopin,
okitlahtolkuep ipanpa kichiwas inamatlahkuilolwan. Inon techmelawilia tleika ininkeh
yewehkatlahtohkeh onpewkeh ihkuak telpochkameh, ihkuak kipiyayah ompowalli iwan ome,
iwan ompowalli iwan chikome xiwitl.
No iwan Zapata y Mendoza onpa Tlaxkallan kanah omomachtih primeras letras iwan
kristianoteoyotl, iwan onahsik tekiwahkapan. Ihkin yetoskia se tlahkuiloh, se
altepeyewehkahtlahtoh tlen powi Tlaxkaltekayotl iwan omomachtih, okikopin
weweyewehkatlahtolistli (Reyes, 2018, a. 133). Yehika iamox mosalowa inwan oksekimeh
amoxmeh: Razón de los viejos y guardianes del pueblo de San Juan Bautista Cuauhtinchan,
Anales de Tecamachalco, Anales de Quecholac, Códice Huichapan, in ikuik Tecuanitzin, in
tekiwahkapanamatl no iwan iyewehkatlahtolamox Itzcacmacuextli (Reyes, 2018, a. 135, 137).
Onpa okatka se yewehkahtlahtohkatlamachiloyan tlen powiya itech altepetekiwahkapan iwan
in fransiskanoteopixkalli (a. 135). Aokmo motlalia wewetonalamatl nikan, ken okihtoh Luis
Reyes, san ye se kipowa ika kristianotonalamatl, iwan no aokmo kitekiwia tlahtlanilistli. Nochi
san mokawa amoxpan.
TLAMILISTLI
Ipan inin amatlahkuilolli otikittakeh se continuum okatka, okatka se yewehkatlahtolistli
ipan Nawayotl, masewalyotl tlen kolochowa, kixinia itlalnamikilis se altepetl, se tlahtohkayotl,
se tlakamekayotl, se senyelistli ika machiyotl, tlahtolli, tlahkuilolli. Noihkin inin
yewehkahtlahtolistli ipan Yankuik Kaxtillan Birreiyotl monextiaya kenin wehkikah
mochiwaya, se tlachiwalistli tlen momachtiaya ipan tlamachtiloyan iwan pipiltin
momachiyotiayah ika kuikatl, ika tlapowalli, ika amatlahkuilolli. Ihkin in nawatlamatinimeh
okitewihkeh yankuik tlahkuilolyotl ipanpa kichikawaltiskeh weweh tlahkuilolyotl ipanpa
kimachiyotiskeh tlalnamikilistli. Noihkin latintlahtolyotl kiyankuilihkeh in tlamachiyotilamatl
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
80
ipanpa nawatlahtolli kiwikas, kimamas inin tlalnamikilistli ken se tlapowalli. Noihkin achtopa
latintlahtolyotl, latintlahkuilolyotl omotekiwikeh ipanpa kahsikamatiskeh kenin
Kaxtiltekayotl, Kristianoyotl kinemiliaya, kinextiaya tlalnamikilistli iwan tlen ipati ipan
tlahtohkayotl, tlanawatilyotl. Inon omomachtihkeh ipan teopixkakaltlamachiloyan no iwan
ipan tekiwahkapan, ipan juzgadostekpan, kanin miyak ipati in tlaneltililistli. Ihkin inin yankuik
yewehkahtlahtolli monextia ken se tlamantli probranza iwan coronica.
Yehika ipan itlamiyan 16 xiwilpilli nawayewehkatlahtohkeh omotekipachohkeh
iyewehkatlahtolwan mosalowa, mokalakia ipan kristianoyewehkatlahtolli. Ihkin in owihkayotl
ahmo san in kawtamachiwalistli tlen san moneki se tlamantli tlahtolkuepalistli tlen miyakpa
kisepantlalia ome tonalamatl iwan in tonaltlapowalistli, noihkin kenin inin ome tonalamatl
kipowa, kitamachiwa se kawitl tlen kinextiskia se nenemilistli tlen kihtowa tleika topewalis,
tomoweweyililis, toyelis, tonemilis. Ihkin ipan tlamachtiloyan okimatkeh tlen tlamantli
mawistik mochiwalistli moneki ma kittakan ipanpa kisaloskeh iwan in teotlahtolli, in
teoyewehkahtlahtolli tlen ye powiya itech weweteoneltokilistli. Ihkin weweyewehkahtlahtolli
monextiaya ken se yankuik yewehkatlahtolli tlen mopatiittaya, motlasohtilia masewalyotl ken
se achto Kristianoyotl, niman ihkin weli powiya itech semanawakyewehkahtlahtolli.
Panpa inon, in yewehkatlahtohkeh tlawel omomachtihkeh ika tlachiyalistli, tlakakilistli,
amoxpowalistli. Ihkin ahmo san momachtiayah ipan tlamachtiloyan, no inixkoyan
omomachtiayah ipan amoxkalli noso inik sekih tlamatinimeh okinpowiayah, okinilwiayah
yewehkatlahtolli no iwan okinmakayah, okintlanewtiayah amoxtli. Yehika ipan itlamiyan 16
xiwilpilli okachi miyak moneki ma kimatikan tlahtolli. Ihkin yewehkahtlahtohkeh weli
nawatlahtolli, otontlahtolli, latintlahtolli, kastiyatlahtolli. Inon weliskia momachtiskia ipan
tlamachtiloyan, maske okachi kualli momachtiayah ipan teopixkatlamachtiloyan, ipan
weitlamachtiloyan.
Nochi inin yewehkahtlahtolistli tlen powi itech masewalyotl, masewalaltepeyotl ye
opoliwik ipan itlamiyan 17 xiwilpilli, ihkuak oneskeh krioyoyewehkatlahtohkeh, iwan nochi
yewehkahtlahtolistli ika kastiyatlahtolli okatka. Ma tikelnamikikan nochimeh
masewalyewehkatlahtolamoxmeh ahmo kemman omotepostlahkuilohkeh iwan san mokawa
ika matlahkuilolli, ika amakopintli, ihkin omopoloh inin yewehkahtlahtolismachtilistli ipanpa
aokmo weli momachtiaya ipan tlamachtiloyan, ipan amoxkalli.
TENOTZALONI
1 “Ye kualli ma xikkawitih nochi toltekayotl. Niman ik onkan okikaw nochi toltekayotl,
teokuitlapitzkayotl, tlatekkayotl, kuawxinkayotl, tetzotzonkayotl, tlahkuilohkayotl,
amantekayotl”. Notlahtolkuepalis.
2 Inin tlahtolli k.n. amameh mopepechotokeh ika oxitl, se tlamantli okotzotl.
3 “Ihkin se kinmachtia masewalmeh latinnetlahtolmachtiloni, latingramatikah, niman
kipowaskeh tlamatilistli. Yehika axkan kimatih inelwayoh, ipewalis tonemilis inik
okinpowkeh toamoxwan iwan okse amatlahkuilolli kanin mihtowa itechpa, iwan tlen
Romatlakameh otechpewkeh, otechkristianotihkeh ihkuak otikatkah jentilmeh. Yehika
kinelihtowah, kineltiliah tehwan no tiwalewah jentilyotl iwan otechpanawihkeh,
otechtlanitlaskeh, niman otimoewaltihkeh iwikpa Romayotl iwan satepan
otimokuaatekikeh wehkawtika xiwitl niman ayamo tikualtin, tiyektin tikristianomeh.
Nimantzin, tleika tikintlahtlaniliah, tikinnawatiah ma yetokan inon ihkuak axkatzin ye
omokristianotihkeh?”. Notlahtolkuepalis.
4 Inin tlanematkachiwalistli, inin tlaelewilistli ipan kimatiskeh pinoyotl kualli monextia
ipan itlachiwalis itoka Segunda Relación tlen Chimalpahin (2003, a. 56) no iwan ipan
Historia de la nación chichimeca tlen Ixtlilxochitl (1892, a. 15), ye onpa 17 xiwilpilli,
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
81
no iwan sekih tekiwahkeh onenenkeh, oyahkeh onpa Kaxtillan iwan okitepowiayah tlen
okittakeh (m.x. Rojas, 2009).
5 “Yehwan totoka omomachtihkeh amoxpowalistli ika kastiyatlahtolli, ika latintlahtolli,
no iwan ika tepostlahkuilolli, ika matlahkuilolli. Nimantzin tlahkuilolistli ahmo owih
okittakeh, opewkeh okihkuilohkeh ika innantlahtol iwan omoilwihkeh,
omoahsikamatihkeh ika amatitlantli kenin tikchiwtokeh. Achtopa okimawisohkeh in
amatl tlapowa iwan kilwia sehse tlen kihtosnekiya akin ahmo kah nikan”.
Notlahtolkuepalis.
6 Tlahtolli iwan kuikatl kihtosneki yewehkahtlahtolli no moixpantia kemeh tlamawisolli,
tlapowililli. Ihkin tlahtolli, neskayotl, machiyotl, tlanonotzalistli miyak ipati iwan
yewehkahtlahtoh okatka tlapowki, tlapowani, tlanonotzani (m.x. Navarrete, 2017, a. 52-
55).
7 Inin tlakatzintli ahmo okse tlakatzintli no itoka don Antonio de Tovar Cano
Motecuzomah Ixtlilxochitl akin okatka presbiteroh iwan gramatikoh, temachtiani tlen
nawatlahtolli iwan otontlahtolli (1662-1668) ipan Real y Pontificia Universidad de
México (Paso y Troncoso, 2012, a. 194).
8 Inon kihtosneki oksekimeh okinihkuiloh tlen satepan xiwitl 1686 omopanoh.
AMOXTOKAITL
Aldao, M.I. (2015). Relación de Texcoco (1582) de Juan Bautista Pomar. Crónica de una crónica
olvidada. Exlibris 4, 386-395.
Brito Ocampo, S. (2018). Las bibliotecas en la educación jesuita en la ciudad de México durante el siglo XVII.
Ipan B. Arias iwan M.G. Juárez (Kord.), Caleidoscopio de estudios coloniales (17-27). Mexihko:
UNAM.
Carrera de la Red, A. (1998). Las cartas de Pablo Nazareo y el latín en el México del s. XVI. Nova Tellvs 16 (1),
129-148.
Carrera Stampa, M. (1971). Historiadores indígenas y mestizos novohispanos. Siglos XVI-XVII. Revista
Española de Antropología Americana, 6, 205-243. Omotemowih ipan
https://revistas.ucm.es/index.php/REAA/article/view/REAA7171110205A
Castillo, C. del (2001). Historia de la venida de los mexicanos y de otros pueblos e historia de la conquista.
Mexihko: Conaculta.
Chimalpahin, D. (2003). Las ocho relaciones y el Memorial de Cohuacan. Vol. 1. Mexihko: Conaculta.
Chimalpahin, D. (2008). Las ocho relaciones y el Memorial de Cohuacan. Vol. 2. Mexihko: Conaculta.
Clavijero, F.J. (2009). Historia antigua de México. Mexihko: Porrúa.
Figueroa Saavedra, M. (2019). In yewehkahtlahtoh Cristóbal del Castillo. Masewalli akin ahmo tlalkawasnekiya.
Aguascalientes: CENEJUS, UASLP.
García Icazbalceta, J. (2004). Relación de la jornada que hizo don Francisco de Sandoval Acazitli, cacique y señor
natural que fue del pueblo de Tlalmanalco con el señor visorey don Antonio de Mendoza cuando fue á la
conquista y pacificación de los indios chichimecas de Xuchipila. Ipan Colección de documentos para la
historia de México, vol. 2 (307-332). Mexihko: Editorial Porrúa.
Gonzalbo Aizpuru, P. (2008). Historia de la educación en la época colonial. El mundo indígena. Mexihko: El
Colegio de México.
Gonzalbo Aizpuru, P. (2014). Historia de la educación en la época colonial. La educación de los criollos y la
vida urbana. Mexihko: El Colegio de México.
Graulich, M. (1974). Las peregrinaciones aztecas y el ciclo de Mixcóatl. Estudios de Cultura Náhuatl, 11, 311-
354. Omotemowih ipan https://historicas.unam.mx/publicaciones/revistas/nahuatl/pdf/ecn11/157.pdf
Hernández de León-Portilla, A. (1988). Tepuztlahcuilolli. Impresos en náhuatl. Historia y bibliografía. Tomo I.
Mexihko: UNAM.
Inoue Okubo, Y. (2007). Crónicas indígenas: una reconsideración sobre la historiografía novohispana temprana.
Ipan D. Levin iwan F. Navarrete (Kord.), Indios, mestizos y españoles. Interculturalidad e historiografía
en la Nueva España (55-96). Mexihko: UNAM, UAM-Askapotzalko.
ÑEMIT, Revista Multilingüe de Lengua, Sociedad y Educación Vol. 4, Núm. 3 DICIEMBRE 2022
82
Ixtlilxochitl, F. de A. (1891). Obras históricas de don Fernando de Alva Ixtlilxochitl. Tomo I, Relaciones.
Mexihko: Oficina Tipográfica de la Secretaria de Fomento. Omotemowih ipan
https://www.cervantesvirtual.com/obra-visor/obras-historicas-de-don-fernando-de-alva-ixtlilxochitl-
tomo-1/html/
Ixtlilxochitl, F. de A. (1892). Obras históricas de don Fernando de Alva Ixtlilxochitl. Tomo II, Historia
chichimeca. Mexihko: Oficina Tipográfica de la Secretaria de Fomento. Omotemowih ipan
https://www.cervantesvirtual.com/obra-visor/obras-historicas-de-don-fernando-de-alva-ixtlilxochitl-
tomo-2/html/
León-Portilla, M. (1987). Bernardino de Sahagún. Madrid: Historia 16, Ediciones Quorum.
León-Portilla, M. (2008). Obras de Miguel León-Portilla. Tomo V Literaturas indígenas. Vol. 1. Mexihko:
UNAM, El Colegio Nacional.
Navarrete Linares, F. (1988). Estudio historiográfico de la obra de Cristóbal del Castillo. Tesina. Mexihko:
UNAM.
Navarrete Linares, F. (2004). ¿Dónde queda el pasado? Reflexiones sobre los cronotopos históricos. Ipan V.
Guedea (Kord.), El historiador frente a la historia. El tiempo en Mesoamérica (29-52). Mexihko: UNAM.
Navarrete Linares, F. (2007) Chimalpain y Alva Ixtlilxóchitl, dos estrategias de traducción cultural. Ipan D. Levin
iwan F. Navarrete (Kord.), Indios, mestizos y españoles. Interculturalidad e historiografía en la Nueva
España (97-112). Mexihko: UNAM, UAM-Askapotzalko.
Navarrete Linares, F. (2017). Los orígenes de los pueblos indígenas del valle de México. Los altépetl y sus
historias. Mexihko: UNAM.
Pärssinen, M. (1989). Otras fuenes escritas por los cronistas: los casos de Martín de Morua y Pedro Gutiérrez de
Santa Clara. Historica XIII, 1, 45-65.
Paso y Troncoso, F. del. (2012). Utilidad de la lengua mexicana en algunos estudios literarios. Estudios de
Cultura Náhuatl 43, 185-198. Omotemowih ipan
https://nahuatl.historicas.unam.mx/index.php/ecn/article/view/30519.
Pastrana Flores, M. (2004). Historias de la conquista. Aspectos de la historiografía de tradición náhuatl.
Mexihko: UNAM.
Pastrana Flores, M. (2015). Las diferencias entre la primera y la segunda versión de la «Relación de la conquista
de Nueva España» de fray Bernardino de Sahagún. Ipan M.F. Ríos Saloma (Tepos.) El mundo de los
conquistadores (85-95). Mexihko: UNAM, Silex.
Pomar, J. B. de. (2000). I Poesía náhuatl. Romances de los Señores de la Nueva España. Manuscrito de Juan
Bautista de Pomar, Tezcoco, 1582. Mexihko: UNAM.
Porras Barrenechea, R. (1946). Pedro Gutiérrez de Santa Clara. Cronista mexicano de la conquista del Perú
(1521-1603). Revista de Historia de América 21, 1-17.
Reyes García, L. (1998). Introducción. Ipan D. Muñoz Camargo, Historia de Tlaxcala (5-61). Tlaxkallan:
Universidad Autónoma de Tlaxcala, Gobierno del Estado de Tlaxcala.
Reyes García, L. (2018). In tlahtolli, in amoxtli. La palabra, el libro. Conferencias y estudios inéditos sobre
fuentes e historia nauas. Mexihko: UNAM.
Ricard, R. (2001). La conquista espiritual de México. Mexihko: Fondo de Cultura Económica.
Rojas, J. L.de. (2009). Boletos sencillos y pasajes redondos. Indígenas y mestizos americanos que visitaron
España. Revista de Indias LXIX (246), 185-206.
Romero Galván (Kord.) (2003). Historiografía mexicana. Vol. 1. Historiografía novohispana de tradición
indígena. Mexihko: UNAM. Omotemowih ipan
https://historicas.unam.mx/publicaciones/publicadigital/libros/317_01/historiografia.html
Sahagún, B. de. (2006). Historia general de las cosas de la Nueva España. Mexihko: Editorial Porrúa.
Silva Galeana, L. (1997). Apuntes de los sucesos de la nación mexicana desde el año 1243 hasta el de 1562.
Primera parte. Estudios de Cultura Náhuatl 27, 395-404.Omotemowih ipan
https://nahuatl.historicas.unam.mx/index.php/ecn/article/view/77956
Silva Galeana, L. iwan Silva Cruz, I. (2021). Apuntes de los sucesos de la nación mexicana desde el año 1243
hasta el de 1562. Segunda parte. Estudios de Cultura Náhuatl 62, 333-358. Omotemowih ipan
https://nahuatl.historicas.unam.mx/index.php/ecn/article/view/78073.
Tavárez, D. (2013). Nahua Intellectuals, Franciscan Scholars, and the Devotio Moderna in Colonial Mexico.
The Americas 70, 2, 203-235. doi: https://doi.org/10.1353/tam.2013.0106
Troncoso Pérez, R. (2013). Cronistas indígenas novohispanos de origen nahua. Siglo XVI y principios del XVII.
Ipan Á. Baraibar, B. Castany, B. Hernández iwan M. Serna (Tepos.) Hombres de a pie y de a caballo:
conquistadores, cronistas, misioneros en la América colonial de los siglos XVI y XVIII (147-160).
Yankuik York: IDEA, IGAS.
Velazco, S. (1999). Historiografía y etnicidad emergente en el México colonial: Fernando de Alva Ixtlilxochitl,
Diego Muñoz Camargo y Hernando Alvarado Tezozomoc. Mesoamérica 38, 1-31.
ResearchGate has not been able to resolve any citations for this publication.
Chapter
Full-text available
Análisis historiográfico de la "Relación de la conquista de esta Nueva España como la contaron los soldados indios que se hallaron presentes de 1585", de fray Bernardino de Sahagún
Article
Full-text available
In 1570, the Franciscan friar Jerónimo de Mendieta bestowed a rare gift on Juan de Ovando, then president of the Council of Indies. Mendieta placed in Ovando's hands a small manuscript volume in superb Gothic script with illuminated initials and color illustrations, one of several important manuscripts he had brought to Spain for various prominent recipients. Were it not for its contents, one could have thought it a meticulous version of a breviary or a book of hours, but its contents were unprecedented. This tome contained a scholarly Nahuatl translation of the most popular devotional work in Western Europe in the previous century. It was Thomas à Kempis's Imitation of Christ, which caught Iberian Christians under its spell between the 1460s and the early sixteenth century by means of multiple Latin editions and translations into Portuguese, Catalan, and Spanish, including a version in aljamiado (Spanish in Arabic characters). Indeed, a decisive turning point in the Iberian reception of this work had taken place three decades earlier, through the 1536 publication of Juan de Ávila's influential Spanish-language adaptation.
Article
Full-text available
Starting from the pioneer study of Esteban Mira (2001), this paper looks for the travels of to Spain of American Indians, both in documents and chronicles, since the very moment of the Spanish Conquest, mainly those who travelled spontaneously or upon royal orders. The main aim is to show the necessity of deeply analyze these travels, their reasons and circunstances, and search for the eventual constitution of personal webs between the two shores of the Ocean. Partiendo del estudio pionero de Esteban Mira (2001), se rastrean en diversos documentos y crónicas los viajes que indígenas americanos realizaron a España, desde poco tiempo después de la conquista, centrándose en los que lo hicieron voluntariamente o por lo que podríamos llamar «razones de estado». A partir de estas noticias se plantea la necesidad de analizar en profundidad estos viajes, sus motivos y avatares y rastrear la posible constitución de redes personales que abarcaran ambas orillas del océano.
Book
Friar Bernardino Sahagûn was in 1529 one of the first Catholic missionaries to the Aztecs. During his sojourn in Mexico he came to speak Nahuatl (the native language) fluently and to understand the Aztec culture, customs, religion and infrastructure intimately. He compiled the largest and most richly detailed record of the Aztecs and their history before the civilisation was wiped out by the Spanish conquest, and Sahagûn is sometimes considered 'the father of ethnology', as his study was the first to derive from the subjects' own point of view, through using native informants in his research. The work, written in 1540, was originally an illustrated manuscript of twelve books in a combination of Nahuatl and Spanish; this version, in Spanish only, was first published in 1829. This final volume contains a full natural history and geological description, general Aztec history, and a catalogue of spirits, demons and religious figures.
Article
El proceso de enseñanza y aprendizaje de la latinidad antigua durante el s. XVI signfiica en América laa elaboración de un entramado doctrinal que facilita la transculturación indígena. Pablo Nazareo ha dejado uno de los testimonios más interesantes del latín americano en tres cartas, relativamente extensas, dirigidas al rey Felipe II. Un análisis de su estructura, usos y posibles fuentes literarias revela el proceso de intercambio cultural característico de la época de colonización, y la posición real de la competencia lingüística de este personaje y su entorno social.